Dokumentaalfilmide sari „Koduteel“ kutsub mõtlema kasuvanemaks saamise võimalusele

10.01.2022


Fotol: kaader filmist „Koduteel“

2021. aasta detsembri lõpus jõudis sotsiaalkindlustusameti toel ETV+ eetrisse dokumentaalsari „Koduteel“, mis on pühendatud asendushooldusel elavatele lastele ning inimestele, kes pakuvad neile hoolt ja armastust. Tegemist on ERRi ajakirjanike Tatjana Gassova ja Jevgenia Volohhonskaja unikaalse autoriprojektiga. Režissöör on Alesja Suzdaltseva. Filmid on vene keeles eestikeelsete subtiitritega.

Sarja on võimalik järelvaadata Jupiterist SIIT! 

Dokumentaalfilmide sari „Koduteel“ koosneb viiest osast:

  • „Väikelaste turvakodu“. Esimeses osas saavad vaatajad teada, kuidas satuvad lapsed väikelastele mõeldud turvakodusse ja milline tulevik neid seal ootab.
  • „Lapsendaja“ ja „Elutee“. Teine, kaheosaline film räägib perest, kes on lapsendanud kaks tüdrukut, ning neiust, kelle lapsepõlv ja noorukiiga möödusid lastekodus.
  • Lastekodu“. Kolmandas osas saab teada, kuidas elavad lapsed tänapäeval pere- ja asenduskodus, kuidas on nende elu korraldatud ning millest nad unistavad.
  • Neljas film „Hoolduspere vanem“ ja „Bioloogiline vanem“ koosneb kahest osast. Esimeses tutvustavad autorid vaatajatele peret, kes on võtnud enda hoole alla tüdruku, kes varem elas asenduskodus. Teises osas räägitakse lapse kohtumistest bioloogiliste vanematega ja sellest, millist rolli need kohtumised lapse elus mängivad.
  • Projekti viimases, kaheosalises filmis „Erivajadustega laps“ ja „Minu valik“ külastavad autorid asenduskodu, kus kasvavad erivajadustega lapsed. Teises osas räägitakse tulevaste kasuperede tugi- ja ettevalmistussüsteemist „PRIDE“.

Eesti pere- ja asenduskodudes (vana nimega lastekodu) kasvab umbes 800 last ning igal aastal eraldatakse sünniperest erinevatel põhustel umbes 250 last. Enamikku asenduskodus kasvavatest lastest ei saa lapsendada, kuna nende bioloogilistelt vanematelt ei ole täielikult vanemlikke õigusi ära võetud. Neile lastele saab pakkuda armastust ja hoolt, hakates nende hoolduspereks.

Dokumentaalsarja eesmärk on juhtida tähelepanu kasuvanemluse teemale. „Selle vahva projekti raames räägime peret vajavatest lastest ja soovime julgustada inimesi mõtlema võimalusele pakkuda neile hoolt ja armastust oma pere rüpes,” selgitas sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna nõunik Nadežda Leosk. „On palju erinevaid põhjuseid, miks lapsed ei saa kasvada sünniperes. Mõnikord jäävad vanemad ootamatult haigeks, nad võivad olla kimpus sõltuvushäiretega või eluraskustega. Sel juhul ongi väga oluline leida lapsele võimalikult kiiresti uus kodu ja hooliv pere.“

“Filmide mõte tekkis üsna spontaanselt. Kogu see teema tekitab terve spektri emotsioone vihast imetluseni, siin on inimesed, saatused, tahtejõud ja vastuseis. Ja loomulikult on kesksel kohal iga kangelase isiklikud lood. Oleme väga tänulikud, et meie idee on toetuse leidnud ja ellu kutsutud,“ jagas mõtteid üks autoritest ja ajakirjanik Tatjana Gassova.

„Just sotsiaalsete probleemidega tegeleva ajakirjanikuna olen selle teema vastu huvi tundnud pikemat aega. Oleme ka varem teinud üksikuid saateid, mis olid pühendatud lapsendaja- ja hooldusperede teemale, ent need formaadid ei andnud võimalust rääkida kõigist nüanssidest,“ ütles ajakirjanik Jevgenia Volohhonskaja. „Nii tekkiski idee teha eraldi sari, mis näitaks laste tegelikku elu. Selgus, et kolleeg Tatjana Gassova unistas sarnasest projektist ning selle kokkusattumuse pinnalt oli meil huvitav ja lihtne teha koostööd.“

Dokumentaalfilmid on üles ehitatud inimeste isiklikele lugudele. Autorid tutvustavad vaatajale esmakordselt pere- ja asenduskodudes kasvavate laste eluolu ning räägivad ka lapsendamise ja hoolduspereks olemise üksikasjadest. Vaatajad saavad teada, milliste rõõmude ja väljakutsetega seisavad silmitsi inimesed, kes soovivad lapsele pakkuda kodu, miks on oluline hoida sidet sünnivanematega ja kuidas asenduskodus üles kasvanud lapsed oma elu edaspidi korraldavad.

Kasuvanemluse kohta leiab lisainfot veebilehelt www.hoolduspere.ee.




Peresaade. Hoolduspere – kodu südames sündinud lapsele.


https://tarkvanem.ee/kasupere-artiklid/peresaade-hoolduspere-kodu-sudames-sundinud-lapsele/

Laps on pereootel.

Eestis on ligi 800 last, kes ei saa kasvada oma sünniperes. Põhjuseid on erinevaid, näiteks vanemate ootamatud haigused, sõltuvusprobleemid ja muud elulised raskused. Õnneks on meil palju hoolivaid peresid, kes on avanud sellisel juhul oma südame ja koduukse lastele. Ometi on asendushooldust vajavaid lapsi kordades rohkem.

Sünniperest lahkumine on lapse jaoks raske sündmus. Seetõttu on ääretult oluline otsida talle toetav, mõistev ja turvaline kodu. Vahel õnnestub leida lapsele uus elupaik lähedaste juures, ometi ei ole see alati võimalik. Sel juhul saabki just hoolduspere pakkuda lapsele lühi- või pikaajaliselt kodusoojust ja armastust.


Vaata lühifilme, kus kogemusi jagavad hoolduspered, kes pakuvad hoolt ja armastust lastele, kel ei ole võimalik kasvada sünniperes. Filmides räägitakse, milliste rõõmude ja muredega põrkuvad hoolduspered ning mida tähendab see kogemus nii lapsele kui ka perele.

Asendushoolduse pered saavad alanud aastast peretoetaja

https://tarkvanem.ee/kasupere/





Pilt on illustratiivne FOTO: MTÜ Igale Lapsele Pere

Hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele pakutakse alates käesolevast aastast peretoe teenust. Sotsiaalministeeriumi kinnitusel tähendab see, et pere saab endale kindla inimese, kes suhtleb nendega regulaarselt, jälgib pere toimetulekut lapse kasvatamisel, vajadusel nõustab ja toetab probleemide ennetamisel või lahendamisel.Teenust osutavad sotsiaalkindlustusameti lepingupartnerid üle Eesti. Teenuse võimalust pakutakse igale uuele asendushoolduse perele ning vajaduspõhiselt ka neile, kes juba mõnda aega on last kasvatanud ning on tekkinud vajadus tõhusama toe järele. Peretoe teenus annab asendushooldust pakkuvatele peredele senisest suurema kindlustunde, et pered ei jää oma muredega üksi ning probleeme on võimalik avastada ja lahendada võimalikult vara.


https://www.postimees.ee/7146000/asendushoolduse-pered-saavad-alanud-aastast-peretoetaja?fbclid=IwAR2GeAzN0WuwFX4H8sFGo7PzW9IwPFr9c2O_2l1mSQSI5DkPry0XypuGUh0

LAPSENDAMISE JA HOOLDUSPERRE             PAIGUTAMISE JÄRGNE SEIRESÜSTEM           2020-2021

Analüüsi eesmärk oli kaardistada lapsendaja- ja hooldusperede hetkeolukord ehk nende probleemid ja vajadused ning selle pinnalt töötada välja lapsendamise ja lapse hooldusperre paigutamise järgne seiresüsteem. Seiresüsteemi väljatöötamisel tugineti välisriikide kogemuse ning kirjanduse ja intervjuude analüüsile.

Töö tulemustest selgus, et lapsendaja- ja hooldusperede praeguses tugi- ja seiresüsteemis on mitmeid kitsaskohti. Intervjuudest ilmnes, et praeguse seiresüsteemi suurimaks takistuseks on eelkõige usaldamatus pere ja KOV-i spetsialistide vahel, kuivõrd pered ei julge enda probleeme alati ametnikega jagada. Probleemi teine ots peitub selles, et hetkel on KOV-i lastekaitsetöötajatel kohustus pere heaolu jälgida kodukülastuste kaudu vaid 2 korda aastas, mis ei ole piisav. Samuti tuli intervjuudest välja, et KOV-ide suutlikkus on erinev ning sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad ei pruugi omada suurt kogemuste pagasit hooldusperre paigutatud laste ja hoolduspere vanematega tegelemisel ja suhtlemisel (kuivõrd mõnes omavalitsuses oma hooldusperesid väga vähe). Ka hooldusperre paigutatud lapse juhtumiplaani täitmine ei ole tänases süsteemis nii põhjalik ja sisukas kui peaks. Järgnevalt on välja toodud peamised soovitused ning muudatusettepanekud, mis peaksid tagama tõhusama lapsendaja- ja hooldusperede vajaduste kaardistamise ning neile toe pakkumise:

  • Selleks, et pakkuda lapsendaja- ja hooldusperedele suuremat tuge ning muuhulgas toetada ka KOV-i spetsialistide tööd perede seiramisel, soovitame SKA-l välja töötada ja käivitada tugispetsialisti teenuse. Tugispetsialist on inimene, kes annaks peredele infot, nõustaks, kuulaks ära ning samal ajal jälgiks aktiivselt ja regulaarselt ka lapse arengut ning toetaks KOV-i spetsialisti lapse heaolu arengu plaani täiendamisel. Tugispetsialist annab ühelt poolt perele võimaluse jagada enda rõõme ja muresid usaldusväärse isikuga, kes on pidevalt nende kõrval, ning teisalt aitab tugispetsialist KOV-i spetsialistil jälgida ja toetada lapse arengut hooldusperes. Tugispetsialist peaks omama teadmisi lastekaitsesüsteemist, olema kursis lastekaitsetöö alustega ning eelistatult PRIDE-teadlik inimene või PRIDE koolitaja. Kuigi lapsendajaperedel ei ole kohustust ega sageli ka soovi jääda pärast lapsendamise kohtuotsust KOV-i vaatevälja, siis peab ka neil olema võimalus pärast lapsendamist tugispetsialisti teenust kasutada. Tugispetsialisti teenuse väljatöötamine hõlmab ka võrgustikutööd ning erinevatele osapooltele teenuse tutvustamist.
  • Praeguses süsteemis koostatakse laste heaolu hindamise seiramiseks juhtumiplaan, mida KOV-i lastekaitsetöötajal on kohustus perioodiliselt üle vaadata ning vajaduse korral muuta. Juhtumiplaan on ühtlasi kõigi osapoolte jaoks üks tähtsamaid dokumente, kus on kirjas kõik olulised kokkulepped. Nimetus „juhtumiplaan“ viitab keeleliselt üksiksündmusele (Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt on juhtum võrdeline üksiksündmusega) ning on näide ametnikukesksest sõnavarast. Kuivõrd sõnadel on oma mõjuväli, siis teeme ettepaneku, et juhtumiplaan nimetataks ümber lapse heaolu arengu plaaniks ehk lühendina HEA plaan. Nimetus „lapse heaolu arengu plaan ehk HEA plaan“ kirjeldab paremini selle dokumendi olemust ja eesmärki seades ka keeleliselt esikohale lapse heaolu ning vältides lapse arengu toetamise taandamist üksikjuhtumile.
  • Selleks, et lapsendaja- ja hooldusperede vajadused saaksid paremini märgatud, on oluline, et KOV-i spetsialistide ning perede omavaheline usaldus kasvaks. Kuivõrd hetkel on KOV-i spetsialistide kohustus hooldusperesid külastada vaid 2 korda aastas, siis selgus nii välisriikide kogemuse kui ka intervjuude analüüsist, et seda on selgelt vähe. Usalduse tekke aluseks on tihe kontakt ning seetõttu on oluline, et nii KOV-i spetsialistid kui ka tugispetsialist on hooldusperega suhtlemisel proaktiivsed. Soovitame muuta kodukülastuste kohustust nii, et esimesel kuul külastab KOV-i lastekaitsetöötaja peret vähemalt ühe korra, soovituslikult esimese nädala möödumisel. Seejärel toimuvad kodukülastused 2; 3 ning 6 kuu möödumisel. Peale esimese poolaasta möödumist toimuvad külastused iga 6 kuu möödumisel ehk 2 korda aastas, kuid vajadusel sagedamini. Ühtlasi peaks HEA plaani ülevaatamine ehk hindamine toimuma esimest korda 3 kuu möödumisel (hinnatakse kohanemisplaani), seejärel 6 kuu möödumisel ning edaspidi vähemalt korra aastas.
  • Intervjuudest ilmnes, et KOV-i spetsialistid vajaksid suuremat tuge kodukülastuste korraldamisel ning hoolduspere laste ja vanematega suhtlemisel. Selleks, et toetada KOV-i spetsialistide tööd hooldusperede seiramisel ning vajaduste kaardistamisel ja toe pakkumisel, on oluline, et neil oleks kodukülastuste korraldamisel võimalik tugineda toetavale abimaterjalile/meelespeale, mis hõlmab teemasid ja küsimusi, mida peaks vestlusel lapse ja perega läbi käima. Ka hooldusperedel peaks olema võimalus enne kodukülastuse toimumist läbi mõelda viimase perioodi olulisemad sündmused, probleemid ja kordaminekud. Seega teeme ettepaneku SKA-l välja töötada KOV-i lastekaitsetöötaja kodukülastuse meelespea ehk lühikese töölehe, mis lähtuks eelkõige lapse heaolu kolmnurgast  ning abistava töölehe ka hoolduspere vanema(te)le ja lapsele võtmeteemade ja küsimustega. Lisaks sellele, on väga oluline pakkuda KOV-i lastekaitsetöötajatele praktilisi ja rollimängudel põhinevaid ja hoolduspere laste spetsiifikat silmas pidavaid koolitusi, mis toetaksid neid hooldusperedega suhtlemisel ja nende vajaduste märkamisel ja hindamisel. Samuti peaks KOV-i lastekaitsetöötajaid koolitama traumateadlikumaks.
  • Individuaalsel tasandil tehtava ehk juhtumipõhise seire eesmärgiks on kaardistada konkreetse pere ja lapse probleemid ja vajadused. Samas ei anna juhtumipõhine seire võimalust kaardistada laiemalt ehk nö riigi tasandil lapsendaja- ja hooldusperede olukorda, vajadusi ja arenguid. Selleks soovitame välja töötada täiendava üleriigilise seire, mille eesmärk oleks koguda üle kõigi lapsendaja- ja hooldusperede üldistatavat tagasisidet ning kasutada seda strateegiliselt lastekaitsesüsteemi toimimise arendamiseks ja parendamiseks. Kuna selline seiramine ei oleks isikustatud lapse või pere tasandil, siis see ei annaks hinnangut, kas konkreetse pere või lapse õigused ja heaolu on tagatud, kuid aitaks üle kõigi lapsendaja- ja hooldusperede teha vajadusel muudatusi lastekaitsetöös ning lapsendamise ja hooldusperre paigutamise korralduses.

Selleks, et nii lapsendaja- kui ka hooldusperede heaolu ja turvatunne oleks tagatud, on oluline, et neil oleks ümber tugisüsteem. Käesolevas töös väljapakutud muudatusettepanekud on üks viis, kuidas perede heaolu tõsta, kuid samas ei olnud antud töö eesmärk leida lahendusi kõigile asendushoolduse süsteemi probleemidele. Seega, peab arvestama, et ainult seiramisega perede kõiki probleeme ei lahenda ning on veel mitmeid probleeme laiemas asendushoolduse tugisüsteemis, millele peaks samuti tulevikus rõhku panema.

Merlin Nuiamäe, Meeli Murasov, Anne Randväli, Märt Masso

http://www.praxis.ee/tood/lapsendamise-ja-hooldusperre-paigutamise-jargne-seiresusteem/
Loe lisaks